eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksamaal). 1840 I loomakaitseseltsid Saksamaal, 1875 I looduskaitseline org. Saksa Linnukaitsjate Ühing, 1888 I looduskaitseline seadus Saksa linnukaitseseadus; E. Rudoff võttis I kasutusele Euroopas mõiste "looduskaitse". Esimeste rahvusparkideni jõuti alles möödunud sajandi alguses 1909 Rootsis. Areng Põhja-Ameerikas 1873-75 I metsakaitseorg-d (sest metsad hakkasid vähenema raiumise ja tulekahju läbi) 1886 Metsaamet, 1870 Am. Kalanduse Selts, 1883 Am. Ornitoloogide Liit 1832 maalikunstnik G. Catlin käis välja idee luua rahvusparke. Idee levis ruttu edasi Kanadasse (I
1569 Sveitsis võeti kaitse alla Kaipfstocki piirkond peamiselt jahiloomade kaitsealana. 1836 kaitse alla võeti maaliline kalju Drachenfelsen Siebengebirge mäestikus Saksamaal. 1840 esimesed loomakaitseseltsid (koduloomade humaanseks kohtlemiseks) Nürnbergis, Hamburgis Saksamaal. 1875 esimene looduskaitseline organisatsioon Saksa Linnukaitsjate Ühing. 1888 esimene looduskaitseline seadus Saksa linnukaitseseadus. 1888 kodukoha uurimise entusiast Ernst Rudoff võttis esimesena Euroopas tarvitusele mõiste "looduskaitse". 1906 loodi Preisi Loodusmälestiste Hooldamise Riiklik Asutus esimene omataoline riiklik asutus kogu maailmas. 1909 loodi ühing "Looduskaitsepark" ja selle kaudu nõmme-kaitseala "Lüneburger Heide". Esimeste rahvusparkideni jõuti Euroopas alles möödunud sajandi alguses. Looduskaitseideed Kesk- Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (18551922) kirjutised. Euroopa esimesed
annaabi.ee 
