ebakorrapärase, kuid ilmeka ja targa näoga. Riided olid tal vanavõitu ja pisut kitsad, ta oleks neist justkui välja kasvanud. Rudin läks Darja Mihhailovna mõisa ja ütles, et ta sõber parun oli väga kahetsenud, et ei saanud tulla isiklikult hüvasti jätma. Rudin hakkas väga mõisaprouale meeldima. Nende suhted olid väga head. Samal ajal kui Rudin tuli mõisa, oli seal koosviibimine ja Darja tutvustas talle seltskonda. Kõigile seltskonnas viibijatele hakkas Rudini jutud ja arutlused väga meeldima. Tema hääl oli olnud väga eriline. Väljaarvatud ühele isikule, Pigassovile, kes lükkas kõik tema arvamused ja faktid ümber. Darja Mihhailovna lubas Rudisin pikemaks ajaks jääda mõisa, laenas talle isegi raha. Selle oldud aja jooksul tekkisid Rudisin tunded Darja tütre Natalja vastu, kes oli 18.aastane ja väga sümpaatne neiu. Ta oli vaikne ja ei näidanud oma tundeid välja, samas oli tal väga puhas ja siiras hing
kuulajatele rock-ja popmuusikat ning kavast ei puudu ka klassikalised teosed. Koos C-Jamiga mängis kontserdil ka Tallinna Kammerorkester, dirigendiks Eri Klas. Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga üles astunud orkestrist on Tallinna Kammerorkester tõusnud iseseisvaks muusikakollektiiviks. Tallinna Kammerorkester on saanud kutsed maailma nimekate solistide poolt nende festivalidele - Arto Norase kammermuusikafestivalil Naantalis, 2008. aasta kevadel osaleti Moskvas Aleksander Rudini festivalil Pühendus, koos Jaakko Kuusistoga astuti aga üles Tuusulanjärve kammermuusikapäevadel. Ka Kölni filharmoonia suures saalis sai orkester ülipositiivse hinnangu esitades Beethoveni 7.sümfooniat. 2008. aasta novembris käidi koos EFKK ja Tõnu Kaljustega kolmenädalasel kontserdireisil USAs. Tallinna Kammerorkestris mängivad Eesti parimad keelpillimängijad, mistõttu on kvaliteet laitmatu. Tallinna Kammerorkestri kontsertidel kuuleb rutiinivaba nooruslikku musitseerimist
T pooldab romaanis Hegeli vaateid. Olulised on prototüübid. Tähtsamaks prototüübiks on Mihhail Bakunin. Ta kuulus filosoofilistesse ringidesse, ta tundis Hegelit suurepäraselt. 1842. aastal lahkus ta Vm-lt ning hakkas propageerima rev-i vajalikkust ja võimalikkust Vm-l. Ta võttis osa Pr revolutsioonist kui agitaator. Lõpuks ta vahistati ja anti üle Austria ja seejärel Vene võimudele. Temast sai väga tuntud anarhismiteoreetik. Rudin suudab oma kaasvestlejaid suurepäraselt veenda. Rudini kujus on palju autori irooniat. Rudin oli kirglik intellektuaal ja uskus oma ideid siiralt. Aga samas oli ta mees, kes praktiliselt millegagi ei tegelenud. Ühes stseenis kohtub Rudin Natalja Lassunskajaga. Natalja kuulab Rudinit. Rudinit kuulab pealt ka Pigassov (pegasus + (kääbus)). Pigassov on Rudini teisik. Pigassov on õppinud Tartus filosoofiat. Ta ei suutnud õppida, kuna ta polnud nii andekas erinevalt Rudinist. Selle tõttu on Pigassov pettunud. Ta armastab samuti ilukõnelemist
annaabi.ee 
