Lätlased peavad pühade tähistamist tähtsaks, seetõttu riietuvad paljud naised ennast rahvariietesse (Aizpuriete, 2006: 25) 2 Läti Stereotüüp lätlastest on, et nad on töökad, puhtuse ja korraarmastajad. Nad austavad neid, kes neid austavad, peab tegelikkuses paika (Lapina & Rudina, 1996) Kuna Läti asub Põhja-Euroopas, siis võib pidada lätlasi jahedateks ja tagasihoidlikeks. Lätlased on enam suunatud suhtlemisele, usaldavad vähem paberit ja rohkem isiklikke ning tutvuskonna kaudu sõlmitud kontakte, muudavad hõlpsamini juba kokkulepitut. Parimaid tulemusi annab see, kui ettevõtja isiklikult suhtleb vastava ametiasutusega, ilmutades eelnevat lugupidamist läti keele ja Lätis toimuva arengu suhtes. Lätis annab mõnigi kord
Laanemetsa asendamine etümoloogiliselt õigema Lannametsaga) siiski ära. Negatiivne oli asjaolu, et reformiga kaotati ametlikust käibest suur hulk kohanimesid, senisest enam kui 7400 asulast jäi nimekirja üksnes 3500 alevikku ja küla. Väikekülad liideti administratiivselt ühte, Võrumaal koondati nõnda ühe nime alla isegi kuni 13 endist küla (Kuutsi küla alla liideti Horsti, Kikkoja, Kilvaku, Kolgamäe, Masa, Mehla, Mõniste, Pulli, Päla, Rautsa, Roogsoo ja Rudina). Reform viidi järjekindlalt ellu, kuid see tekitas ajaloo kirjeldamisel palju segadust ja elanikud jäid enamasti vanu nimesid edasi tarvitama. Nõukogude aja lõppu tähistab rahvusliku taasärkamise ajastul 19861991 kohanimede deideologiseerimine, s.t vanade kohanimede taastamine. Moskva ajakirjanduses alustatud diskussiooni refereeriti Eestis ja algatati nõnda nimede taastamise arutelu. Esimesena taastati novembris 1986 nelja tänava nimed Kuressaares (Friedrich Engelsi > Raekoja, 1
annaabi.ee 
