Loomadest on säilinud toese osad, taimedest seemned ja tolmuterad. Erineva vanusega kivististe võrdlemisel ilmneb, et evolutsiooni käigus on tekkinud järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid. § Võrdlev anatoomia- organismide ehituse võrdlemine. Erinevate liikide võrdlusest tuleneb, et neil on sarnaseid elundeid, näiteks jäsemed. Kõrgematel organismidel võib esineda alamatele iseloomulikke tunnuste algmeid. Neid nimetatakse rudimentideks. Inimesel on rudimentideks näiteks osaline 24 karvkate, ussiripik ja kõrvu liigutavad lihased. § Võrdlev embrüoloogia- isendi arengu algetappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud (biogeneetiline reegel). § Molekulaarbioloogia- DNA võrdlemine. Ø Evolutsiooni geneetilised alused Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad
· Laktatsioon käivitub prolaktiinist, glükokortikoididest, östradioolist, kasvuhormoonist ja progesteroonist tingitud hormonaalse mõjutuse toimel. · Keskne roll selles on prolaktiinil, mida eritab ajuripats. · Ilma prolaktiinita piimasünteesi udaras ei toimu · Samade hormoonide koostis ja hulk määrab ka lehma kinnijäämise. · Siis käivitub alveoolide taandarenemine, näärmesagarikud muutuvad rudimentideks ja piimanäärmes säilivad esialgsel kujul vaid viimasüsteemi suuremad osad. · Tegelikult algab udara alveoolide teatud taandareng juba laktatsiooni teisel poolel. · Tiinuse lõppetapil nimetatud hormoonide osa suureneb taas ning piimanäärmed arenevad uuesti normaalkonditsiooni · Laktatsiooni kestel piima toodang ja selle koostis muutub. · Poegimise järgselt lüpsab lehm ternespiima, mille koostis erineb oluliselt normaalsest koostisest.