loomadel paremini säilinud skelett ja kojad, taimedel seemned ja tolmuterad; samuti ka merevaigus putukad, vulkaanituhas taimede lehed; mida sügavamalt kivistised on leitud seda vanemad ning erinevamad nad on) -erinevate organismirühmade jäsemete ehituse (elusorganismide arengu võrdlemine) -lootelise arengu sarnasus (lootelise arengu võrdlemine, selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) -eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu. Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Inimese eellased on australopiteegid, osav inimene ja püstine inimene Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest Inimesed inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks
putukad, vulkaanituhas taimede lehed; mida sügavamalt kivistised on leitud seda vanemad ning erinevamad nad on), erinevate organismirühmade jäsemete ehituse (elusorganismide arengu võrdlemine) ja lootelise arengu sarnasus (lootelise arengu võrdlemine, selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) ning eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu. Samuti ka DNA ja kehavalkude uurimine (paljudel liikidel on sarnased kehavalgud). Paleontoloogiaks nim. teadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arenemist. Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal
Pole termoresistentsed. Müksospoorid: müksobakterite tsüstid Bakterite paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg? Enamik baktereid paljunevad pooldumise teel. Kromosoom paljuneb, kumbki tütarrakk saab sellest koopia ja tekib 2võrdse suurusega tütarrakku. Poolfumine võib toimuda nöördumise või ristvaheseina sissekasvamise teel. Esineb ka ebavõrdset paljunemist. Osad bd paljunevad ka mütseeli või selle rudimentide lagueemisel keradeks ja pulkadeks. Osadel rakkudel on tütarrakud erinevad liikumisviisi poolest- ühed viburiga, teised piilidega. JNEJNEJNE konspekt. Kirjelda müksobakterite ja bdellovibrioonide elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivcahendid. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Igal mikroobil on oma kindel temperatuuriamplituud, kus ta on võimeline elama. Sellest amplituudist välja jäävatel temp.del organismid hukuvad
· Plasmiidid võivad jaguneda ebavõrdselt, ja kui puudub selektatiivne press võivad osad plamiidid kergesti elimineeruda · Üldiselt toimub pooldumine ühes tasapinnas (va kokid) · Pooldumine võib toimuda: o Nöördumise teel o Ristvaheseina sissesopistumise teel · Osadel bakteritel toimub ebavõrdne jagunemine o Mütseeli teel o Mütseeli rudimentide lagunemise teel o Niitide osadeks jagunemine o Sünnitajabakter o Goniidide abil paljunemine (tsüanobakteritel) o Pungumine (pung eraldub alati enne kui ta on saanud sama suureks kui emarakk) · Rakkude jagunemise alustamiseks on vajalik FtsZ valk, mille monomeeridest moodustub rõngas, mis paigutub kahe kromosoomi koopia vahale, tagades selle et mõlemad tütarrakud saaksid kindlasti ühe koopia kromosoomi Arhed: