PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL
on ligikaudu kolmandikul üliaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu
iseärasustest, mitte lapse laiskusest või vaimsete võimete vähesusest (Roomeldi jt 2003: 16,
17). Spetsiifilised õpiraskused võivad kaasneda hüperaktiivsusega, kuid ei pruugi.
Sellekohased uurimused näitavad et enamusel on siiski spetsiifilised õpiraskused ja aktiivus-
ja tähelepanuhäire. Näiteks, Halperin, Gittelman, Klein ja Ruddell (1984) leidsid, et 9 %
lastest omavad spetsiifilisi õpiraskusi. Silver (1980) leidis, et antud probleem ilmneb 92 %
lastest. Samuti väitis uurimus, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire esineb 19 % ja 26 % laste
vahel (Wong 1995: 69, 73). Täiendamiseks üldistele strateegiatele, (tunni tutvustamine, tunni
läbiviimine, tunni lõpetamine) peavad õpetajad individualiseerima õppimismeetodeid
vastavuses erinevate akadeemiliste ainetega ja õpilase vajadustega iga ala piires.
(http://www
annaabi.ee 
