Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis
Liidrisärki lasti tal kanda kuni viimase etapini, kus sõideti külmas ja
lausvihmas tagasi Moskvasse. Ilm tegi oma töö ning seni teisel kohal sõitnud leedukas läks
koos viimasele etapile lubatud olümpiakoondislastega. See õppetund kinnitas Heino
"igavese teise" staatust. Pealt selle riputas ta oma ratta 32aastaselt varna. Tugev põhi oli
Eesti rattaspordi tulevikuks alla pandud, kuid ta jätkas selle organiseerimist. Tema käe all
valmitati ka mitmeid rattatarvikuid firma "Rubses" nime all.
1946. aastal peeti vanal Saluoja trekil esimene Eesti rattasõitjate treeninglaager.
Sinnapaika aga asi jäigi, sest enamik aega kulus raja korrastamisele. Otsustati mõõtu võtta
lätlastega. Maanteel domineeris Endel Ruubel ülekaalukalt, aga esmakordselt peetud
krossis oli olukord risti vastupidi. Mõlemad pooled kahtlustasid midagi kahtlast ning
targem oli lihtsalt laiali minna. 1947 ja 1949 organiseeriti Tallinna ja Tartu vahelist