reflektoorsed liigutustegevused (hingamine, toitumine) · Refleksikaared, mille vahendusel need tegevused toimuvad, on enam välja arenenud seljaaju tasandil · Kõrgematest närvikeskustest (ajukoor, põhimiktuumad) lähtuvad juhteteed on veel müeliniseerumata · Esimestel elukuudel jätkub närvikiudude järk-järguline müeliniseerumine, mis on uute liigutuste aluseks · Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja vestibulospinaalsete juhteteede vahendusel · Imiku KNS-i arengus toimub oluline murrang 5.-6. elukuul · Seejuures toimub ajutüves paiknevat närvikeskuste ja põhimiktuumade morfoloogiline väljaarenemine, mis on aluseks tahtelise liigutustegevuse ilmnemisele imikul · Esimese eluaasta II poolel jätkub närvikeskuste morfofunktsionaalne areng ning ja ajukoore mõningate osade lülitumine liigutustegevuse regulatsiooni
· Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS · Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud reflektoorsed liigutustegevused (hingamine, toitumine) · Esimestel elukuudel jätkub närvikiudude järk-järguline müeliniseerumine, mis on uute liigutuste aluseks · Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja vestibulospinaalsete juhteteede vahendusel · Imiku KNS-i arengus toimub oluline murrang 5.-6. elukuul · Seejuures toimub ajutüves paiknevat närvikeskuste ja põhimiktuumade morfoloogiline väljaarenemine, mis on aluseks tahtelise liigutustegevuse ilmnemisele imikul · Esimese eluaasta II poolel jätkub närvikeskuste morfofunktsionaalne areng ning ja ajukoore mõningate osade lülitumine liigutustegevuse regulatsiooni NÄRVISÜSTEEMI ARENG LAPSEEAS