Merevaik
Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja
500 km laiuses vööndis. Läänemere merevaiku nimetatakse ka suktsiniidiks, helmesmänni (Pinus
succinifera) järgi. Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Tuleb kaitsta higi ja
päikesevalguse eest.
Omadused
Kollane, kollakaspunane või kollakaspruun (selline on merevaik Läänemere randades, kuid
paikkonniti võib värvus varieeruda rubiinpunasest, sinise, rohelise, halli või koguni mustani).
Kõvadus 2-2,5, tihedus 1000-1100 kg/m3, rabe, pehmeneb 150 °C ja sulab 350-370 °C juures.
Villase riidega hõõrumisel elektriseerub. Merevaik = (elektron) kreeka keeles elektron,
elekter.
Saamine
Looduslik. Leiukohti üle maailma, v.a. Austraalis ja Antarktikas. Läänemeres peamised leiukohad
Leedu ja Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti (Jantarnõi) rannikul. Eestist on merevaiku leitud
annaabi.ee 
