KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
progressiivsete müügimeetodite kasutusele võtmist, pakendada rohkem kaupu,
kiirendada kaupade kohalevedu kauplustesse ning rakendada kaupade tsentraliseeritud
ja ringvedu. Toitlustussüsteemis nähti ette suurendada sööklate võrku 50 protsenti ja
omatoodangu kasv 75 protsenti. Erilist tähelepanu pöörati sööklate avamisele tehastes
ja õppeasutustes. Sel perioodil oli Eesti riikliku ja kooperatiivkaubanduse kaubakäive
juurdekasvuks kavandatud 50 protsenti ja seda peamiselt kohalike rtessursside baasil.
20
Eesti NSV Kaubandusministeeriumi ülesandeks oli kaubanduse materiaal-tehnilise
baasi tugevdamine, selvekaubanduse arendamine, lahtise väljapanekuga
müügivormide juurutamine, müük näidiste järgi ja järelmaksuga müügi korraldamine.
Täiustuma pidi tööstusele esitatav kaupade tellimise süsteem.
Sel perioodil viidi eesrindlikele müügivormidele üle mitmed spetsialiseeritud kanga-,