Terve aasta eesti keel
Sõna õpetaja - lihthäälikud on õ, p, e, t, a, j, a.
10. Lihthäälikut või kirjas märkida ühe, kahe või kolme tähega.
Näide: Sõna kala - lihthäälikud on k, a, l, a.
Sõna kallas - lihthäälikud on k, a, ll, a, s.
Sõna kullane - lihthäälikud on k, u, ll, a, n, e.
11. Häälikuühendi moodustavad sõnad kõrvuti esinevad kaks või enam vokaali või
konsonanti.
Näide: Sõna korstnale - häälikuühend on rstn.
Sõna sain - häälikuühend on ai.
12. Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluv vokaalühend.
Näide: Sõna laud - diftong on au.
Sõna ilusaist - diftong on ai.
13. Konsonantühendiks ehk kaashäälikuühendiks nimetatakse kaht või enamat sõnas
kõrvuti olevat konsonanti.
Näide: Sõna varsti - konsonantühend on rst.
Sõna kaske - konsonantühend on sk.
Sõna kolksti - konsonantühend on lkst.
14. Silbitamise reeglid.