Mahepõllumajanduslik seakasvatus Eestis
lisasöötmisega. Esimeseks lisasöödaks võiks sobida maitsev ja emisepiimale sarnase
koostisega sööt. Sellist sööta on mahetingimusi arvestades väga raske koostada.
Pärast põrsaste võõrutamist ei tohi vähemalt nädal aega sööta vahetada, hiljem võib
piimasöödad ratsioonis järk-järgult asendada täielikult taimsete proteiinisöötadega. Meil
kasvatavadest proteiini söödadest võiks kasutada hernest, põlduba või vikki,
rohusöödast lutserni, rsitikut või mõnda muud proteiinirikast liblikõielist. Kõige
väärtuslikumaks proteiinisöödaks on rapsikook, mida on vastavate seadmete olemasolul
võimalik teha ka talus kohapeal.
Sööta tuleb rikastada mineraalainete ja vitamiinidega, seejuures järgides mahetootmises
lubatud ainete ja söödalisandite loetelu. Eelkõige tuleks silmas pidada sööda kaltsiumi-
ja fosforisisaldust, sest neid kahte vajab organim koguselt kõige rohkem. Vitamiinid on
sigade toitmisel tihti kriitilised faktorid