METSSIGA Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest
arvamused on olnud p�hjalikud, kohati ka keerukad ja vastuolulised, keskendudes t��de salap�rasusele ja ikonograafilistele detailidele. �R��tel, surm ja kurat�, signeeritud �S AD� 1513, millest t�ht S viitas teose sangviinilisusele, on D�reri �ks k�ige kuulsamaid t�id �ldse. D�rer ise nimetas seda lihtsalt �Der Reuther� v�i �Ratsanik�. Grav��ril on kujutatud lahinguvarustuses kristlikku r��tlit kitsas m�ekurus, keda saadavad seak�rsaga Saatan ja ratsahobusel Surm. Surm, koolnu kujul ilma nina ja huulteta, hoiab liivakella, tuletamaks r��tlile meelde tema elu l�hidust ja pingutuste asjatust. Saatan aga on valmis riukalikult �ra kasutama r��tli iga eksimust. Ent �ilis ratsanik l�heb edasi, ignoreerides vapralt �mbritsevat ja n�idates �les t�ielikku p�lgust ohu ja kahtluste osas, kehastudes kunstiliseks s�mboliks, milles v�ljendub au ja mehelikkus
annaabi.ee 
