*MARRASKNAHAST - v�limine kiht Marrasknaha pindmine osa on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest, kaitseb organismi liigse veekao ja ei lase l�bi haigusetekitajaid, tolmu jne. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis pidevalt jagunevad, selle t�ttu paranevad naha vigastused kiiresti. Moodustuvad uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Toodetakse MELANIINI. *P�RISNAHAST - koosneb elus rakkudest; veniv, painduv ja sitke P�risnahas on palju vere- ja l�mfisooni, �rritusi vastu v�tvaid retseptoreid, higi- ja rasun��rmed, karvade juured. P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada.
liiklusnnetustes vi lgist phe, kannatanu kaotab teadvuse, pulss on nrk ja kiire, nahk kahvatu ja niiske hingamine korrapratu (okiseisund). Teadvuseta olek vib kesta pevi, ndalaid ja isegi kauem. Rasketel juhtudel rakendatakse abinusid organismi elushoidmiseks (kunstlik toitmine ja hingmine). Teadvus taastub aeglaselt vivad esineda mluhired ja alvatused. Raskeim teadvuse selgusehire on kooma ehk teadvsetus, inimene ei ole suuteline vastu vtma mingisuguseid rritusi, ei vlis ega sisekeskkonnas. Jrelikult ei anna ta ka ise reaksioone. Minestamine- peaaju verevarustuse puudulikus. Teadvus hguneb, lihaste toonus ja motoorika nrgenevad. Letarbia- unetbi Ajurabandus, ajuinsult- krambid, oksendamine, he poole paraluus, surma phjustav ajutves paiknevate hingamis- ja vereringe keskuse talitluse lakkamine. (philine phjus on ajuarterite vi suurte suute kaelaarterite ummistumise vi trombistumise jrgneb ajuverejooks mis tekib aju arteri lhkemise tttu,