Kodukirjand ,,Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris" Sellised olid peategelase Mari viimased sõnad Kremerile Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna
Lisaks oli kunstnik kiindunud moodsa r�ivastuse ja ehete peendetailsesse kujutamisse. Antud t��d iseloomustavad range ovaalne kompositsioon, mahtude t�pne ruumiline tajumine ja valguse oskuslik kasutamine. Peenelt on v�lja m�ngitud tumerohelise fooni ja musta �likonna koloriitne vastandamine. Nii kunstis kui kirjanduses olid pistrikud sotsiaalse staatuse indikaatoriteks, aga ka k�rgemate teadmiste poole p��dlemise metafooriks. Seega, pildiloleva h�rrasmehe vasakul k�el istuv pistrik v�ib viidata sellele, et portreteeritav kuulus aristokraatide hulka, v�i lihtsalt sellele, et tema t��ks oli pistrike taltsutamine. ******* Adriaen van Overbeke elas �Schylt van Engelanti� majas Keizerstraatil Antwerpenis. 1508. aastal pandi ta Liggerenis, Antwerpeni P�ha Luuka gildi registris, kirja maalikunstnikuna. Lisaks sellele, et Adriaen van Overbeke juhtis isiklikku stuudiot, tegi ta koost��d ka mitmete teiste kunstnikega Antwerpenis