19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE
kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks.
Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks
tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool,
mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase.
Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha enam hakkas ilmuma
rahvakeelset kirjandust.
Rrahvaasemikud jagunesid kaheks leeriks ja nende leeride nõudmised olid sellised:
mõõdukad-eesti keelele nõuti suurema kasutusõiguse andmist
radikaalid-nõudsid demokraatlikku vabariiki,keeldusid maksude maksmisest ja sõjaväkke
minemisest
Venestamise Kahju eestlastele:
*haridustase langes
* vähenes nende kaasrääkimine oma maa asjades
* kultuuri areng pidurdus
1905.a revolutsioonisündmused:
* korraldati streike ja miitinguid
annaabi.ee 
