Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
poliitilisele ja turuseaduste survele. Riigivõimu ja ajakirjanduse suhted olid
määratlemata, seadused ja eriolukorrad võimaldasid kohaldada ajakirjanduse suhtes
administratiivvastutust.
1934 represseeriti vapside väljaanded nende sulgemisega.
1935 loodi valitsuse juurde Riiklik Propaganda Talitus, kellelt ajalehetoimetused
hakkasid saama mahukaid infobülletääne avaldamiseks lubatud ja avaldamiseks
kohustusliku materjaliga, kõnede tekstidega, mis tuli avaldada muutmata kujul.
Kõrvuti RPTga hakkas ajakirjandust üha rohkem kontrollima ka välisministeerium.
1939 loodi Eestis propagandaministri ametikoht, ministriks sai Ants Oidermaa.
Seega oli ajakirjandus kaotanud võimaluse mõjutada Eesti ühiskonnas toimuvat. Omal
kombel valmistas selline olukord ette pinda järgnenud kommunistlikule diktatuurile.
Haritlane ja ajakirjanik
Jakob Hurt on sõnastanud eestlaste eneseteadvuse jaoks väga olulise mõtte - et oleme