Eesti murded
palub ta sul tuua küünist varna otsast hobuse peakott.
Setumaad iseloomustagu mõistatus kõvõra jalaga teedakene aja pääle verevit häräkeisi
`kõvera jalaga vanamees ajab aina punaseid härjakesi', vastus kuuk kisk hütsi `ahjuroop
kisub süsi'.
4.3 Mulgi murre
Lõunaeesti murretest on kirjakeelele kõige lähem Mulgi murre, sest kooliõpetus on
siin alati olnud põhjaeestikeelne. Murde iseloomususeks tuuakse harilikult lause rovva ja
reilise lä_sive roZkaga raavi `proua ja preilid läksid troskaga kraavi', ent sõnaalgulise
kaashääliku puudumine häälikute r ja l eest on omane ka läänemurdele ja Saaremaale.
Püsimatu lapse kohta lausub Mulgi ema: Karjate ku kiibä katelt, ei kurda puil ega mail
`karjata nagu keeva katelt, ei püsi puil ega mail'.
5 Kokkuvõte
Olles teinud põgusa matka läbi eesti murdemaastiku, küsigem lõpuks, mis tähtsus on
murretel tänapäevale
annaabi.ee 
