Rooma. Bütsants
Maali- ja mosaiigikunst
Kirikud olid rikkalikult kaunistatud. Ajajooksul tekkis Bütsantsis kaks leeri:
1) ikoonide pooldajad e ikonodoomid. Pilt on püha objekt(vaimulikud ja
mungad)
2) pildi eitajad e ikonoklastid. Püha asja kujutamine on pühaduse teotamine.
(sõjaväelased)
nendevahelises võitluses hävis palju pilte; riik toetas kord ühtesid, kord teisi.
Varase Bütsantsi kunsti kuulsaimaid näiteid on Rovenna kirikute mosaiigid. Peamiselt
on kujutatud keisreid.
Figuuri on saledad, pikaksvenitatud ja ohtralt riietega kaetud. Näod on väikesed,
silmad sured ja karmi pilguga. Inimesed seisavad tihti tihedas reas ja nagu hõljuvad
õhus. Neid ümbritsevat ruumi ei ole püütud kujutada. Mosaiigid pidid väljendama
keisri igavest kohalolekut. Hilisemal perioodil keisrikultus taandus ja levis Kristuse
teema laiem käsitlus.
Ikooni maali aluseks olid Rooma surnute mälestus portreed
annaabi.ee 
