Dekameron
teistel teenritel samasuguse tuti juustest maha ja hommikul ei tundnud kuningas süüdlast ära ning
poiss pääses ainult hoiatusega. Jutust võib välja lugeda, et ahistamine ja abielu murdmine oli
väga häbiväärne tegu ja seda peeti suureks patuks.
Neljas lugu, mis näitas humanismi sellest vaatenurgast, et armastus ja abielu peaksid käima
käsikäes ja mõlemad peaksid abielus olijad peaksid tundma ennast vabalt, rääkis provence´is
elavatest rüütlitest Guillaume de Rousillonist ning Guillaume Guardastainist. Nad olid head
sõbrad, kuid Rousillon hakkas oma sõpra põlgama, sest Guardastain armus ta naisesse ja naine
armasta seda vastu. Rousillon tappis oma naise armukese, võttis välja ta südame ja lasi selle oma
naisel ära süüa. Kui naine sai teada, mida ta söönud oli, hüppas ta aknast alla. Rousillon aga
põgenes ära.
Viienda novelli all võime vaadata armastust kui püha, mis võib kõige kuumemast tulest läbi
käia kõrvetada saamata