Uus suund filosoofias: empirism, inimesel ei saa olla mingisugust tedvust enne, kui ta pole saanud meelte kaudu kogemusi. Uus suhtumine Jumalasse: leivs deism- seisukoht, et Jumal on maailma loonud, aga enam ta ei sega end maailma asjadesse vahele. Voltaire- Ta pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast. Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism Montesquieu- viis ellu võimude lahususe teooria. Rouseau- tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Rõhutas kasvatust. Kant- tema rõhutas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainet, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Joseph II- kaotas ära seisuslikud privileegid ja pärisorjuse. Kehtestas usuvabaduse. Friedrich II- viis läbi palju reforme, millega kindlustas merkantilismi.