Referaat Kihnust ja selle ajaloost.
kootud üle pea selga tõmmatavad kampsunid - troid.
Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad.
Kihnu murrak
Keeleliselt loetakse Kihnut saarte murde piirkonda. Ühistele murdejoontele toetudes on uurijad
avaldanud arvamust, et kihnlased võivad pärineda Ida-Saaremaalt või Muhust, samas rõhutatakse ka
murraku tihedaid seoseid Varbla ja Tõstamaaga vanema keelega. Kuna kihnlastele on iseloomulik
ka tugev rootsimõjuline lauseintonatsioon ja Rootsiküla (Rotzkull) nimetus esineb kõikides
dokumentides juba 16. sajandi esimesest poolest, on uurijad oletanud ka varasemat rootsi asustust
Kihnus. Teised, kes seda seisukohta eitavad, toetuvad arhiivides leiduvatele nimiloenditele, väites,
et kihnlaste esiasukad olid põlised eestlased.
Kihnu murrak on säilinud tänaseni, küll veidi moondununa sellest, mis oli aastaid tagasi. Paljud
sõnad on ununenud koos vanade inimestega, mõned aga omandanud hoopis uue tähenduse, samas
on uusi juurde tulnud
annaabi.ee 
