Muutused usuelus ja piibli tõlkimine Rootsi ajast Vene tsaaririigini.
eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik".
Pastoraat ja kogudus
Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate
koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost.
Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust
kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga
rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada
abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi
pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda
pihtkondadeks.
Sel ajal olid vaimulikeks (järjestatud madalamast kõrgema astmeni) diakon, köster, papp,
piiskop, praost, preester, presbüter, ülempreester.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/EELK#Rootsi_territoriaalkirik
annaabi.ee 
