HEIDEROTI ÕPETUS Võtan villaheide ja nr.4 heegelnõela. Liiga jämeda heegelnõelaga on siukest pisikest asja pigem halb teha. Kõigepealt teen nii pika õhksilmustest keti, et see ringina on lahedalt ümber näpu (minul oli nii 8-9 silmust) Ühendan selle ringiks ja heegeldan ringiratast sobiva kõrguseni. Siis kahandan kokku ja lõpetan. Peidan heideotsad. Nüüd heegeldan kõrvad: Nüüd heegelda samal ringsel kombel nina-nui. Nina õmblen külge vähe tugevama asjaga - niidi või villase lõngaga. Kui nina küljes, siis jämedama lõngaga õmblen-tikin- mässin ninaotsa. Nina alla tikin valge lõngaga 2 hammast ja roosa keeleotsa. Silmad on pärlitest. Saba heegeldan tavalise ahelsilmusketi tavalise halli villase lõngaga (võtan kahekordselt, nii tundub paras) - siis jääb peenike, nagu rotisaba. Heie on liiga jäme roti sabaks
Mulle jäi eriliseliselt meelde peategelase Klara tantsija, kuna tema roosa kleit oli eriline ja tema tantsuliigutused vapustavad. Kostüümid olid vägagi kenad. Hõljuvad kangad iga haldja seljas, kroonlehed lilleprintsessidel, säravad kuldnööbid tinasõduritel ning ajastuhõngulised kostüümid perekonnal. Laval olid ka hiired, kes olid nii õudsed, et ajasid isegi täiskasvanutel kananaha ihule. Sellepärast, et neil oli elusuuruse hiire karvkate, nende jubedad hambad või tõeline rotisaba. Igal juhul olid need hiired kõige huvitavamad. Kõikide kostüümide kvaliteet oli kaugelenäha korrektne. Lava oli suurepärane. Hiigelsuur kamin, mis põles usutavalt, väikesed kirstud, kust tinasõdurid välja marsissid, suur trepp, millel käidi, ilusad kardinad, mis lehvisid ja jõulukuusk. Kaunistused olid imeilusad ja jõululikud. Estonia teatrist võisin välja astuda rõõmutundega, kuna ballett oli tekitanud minus mõnusa jõulutunde
annaabi.ee 
