· M mm · N nn · MN mn · Juhul kui järglasi antakse harva ja vähe, sellisel juhul kasutatakse genealoogilist meetodit. · Organismide puhul, kes annavad rohkem ja tihedamini järglasi dominantse tunnuse homosügootsuse või heterosügootsuse kindlakstegemiseks kasutatakse analüüsivat ristamist. Ristatakse meid huvitav organism retsessivse tunnuse kandjaga. · Mustad rotid ristati omavahel. Saadi 7 musta rotipoega. Üks vanematest ristati valgega. Saadi 5 valget ja 6 musta rotipoega. Tee ristamisskeemid ja leia mõlema musta roti genotüüp. · Mendeli III seadus e sõltumatu lahknemise seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises põlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt(fenotüübiline suhe 9:3:3:1). Seadus kehtib
Sellest tuleneb laialdane varieeruvus tunnuse avaldumises. Organismid, kes paljunevad aeglaselt ja annavad vähe järglasi on võimalik geneetiliselt uurida sugupuu alusel. Analüüsivat ristamist kasutatakse siis, kui tahetakse teada saada dominantse tunnuse kandja genotüüpi(kas ta on homosügoot või heterosügoot). Ülesanne: Mustad rotid ristati omavahel. Saadi 4 järglast, kes kõik olid mustad. Ühe vanema ristamisel valge rotiga saadi 3 musta ja 2 valget rotipoega. Leia vanemate genotüübid. Must-A, valge-a P= Aa x AA F1= AA Aa AA Aa P= Aa x aa F1= Aa Aa aa aa Kui tunnus on määratud mitme geeniga, siis on tegemist polügeensusega. Vererühmade geneetiline alus Polüalleelsus- on populatsioonis ühe tunnuse määramine rohkem kui kahe alleeli poolt. Nt. silmavärvus ja vererühmad. Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid
annaabi.ee 
