Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
veel algeline ja kallis, siis tehti seda harva. Et liikuvaid objekte pildistada polnud
võimalik, avaldatigi esialgu asulate vaateid, ehitiste pilte või portreesid. Üldiselt olid
eestlaste trükikojad sakslaste omadest halvemini sisustatud, kuna osteti vanu masinaid
põhiliselt Saksamaalt uute jaoks ei jätkunud raha. Moodsa ja ajakohase trükikoja
avas 1905 Tallinnas ajalehe Uus Aeg ja hiljem Päevalehe väljaandja Andres Pert.
1906 sai see trükikoda esimese rotatsioonimasina Eestis ja 1909 esimesed
ladumismasinad. 1909 sai ka Postimees rotatsioonimasina, mis muutis ajalehe
trükkimise kümme korda efektiivsemaks, kuigi jäi samal ajal tugevasti alla nt Times`i
trükikiirusele (mis oli veel 8 x kiirem). Oluliseks tuleb pidada ka paberitootmise
odavamaks muutumist, mis lubas hoida stabiilsed ja madalad ajalehtede
tellimishinnad.
Telegraafiteenust hakkasid vahendama infoagentuurid. Eesti lehed võtsid
telegraafisõnumeid esialgu teistest ajalehtedest