Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
Sellest tulenevalt sobivad
pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust,
eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei
sobi tallamisõrnadesse kooslustesse.
Alljärgnevas referaadis kirjeldan lähemalt karjatamisviise, karjatamiskoormust ning
nende mõju erinevatele taimekooslustele.
1. Karjatamisviisid
Karjatamisviisid võib tinglikult jagada süsteemituks e vabakarjatamiseks ja süsteemseks
e rotatsiooniliseks karjatamiseks. Esimene viis on laialt kasutusel näiteks Inglismaal,
põhiliselt poollooduslikel rohumaadel. Seevastu rotatsiooniline karjatamine on levinud
väga paljudes riikides ja eeskätt Uus-Meremaal on see enim kasutatud karjatamisviis.
Süsteemitu e vabakarjatamineKarjatatav ala on piiratud püsitaraga, kus loomad saavad
valida karjamaarohtu üle kogu rohumaa ja neid hoitakse sellel maaalal suhteliselt pikka
aega, tihtipeale enamuse aja kogu karjatamise perioodist