TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
Õlanikastused leiavad aset sageli koormuse all, näiteks kedagi
tõstes või kätel hoides. Enamasti siis meestantsija tõstab naissoost tantsijat, eriti klassikas. Käed
on otseselt seotud õlaliigesega ja see omakorda rindkere, rinnakorviga, seega on oluline ka
hingamine ja ülakeha asend. Kui näiteks klassikatantsija teeb ports de bras' (käteringi) ja
ülakeha on liiga tahapoole painutatud, hingamine häiritud ja õlaliigese töö vale, siis mõjub see
halvasti õlaliigese rotaatorile, põhjustab sidekoe nõrgenemist ja on algseks vigastuste
6
tekkepõhjuseks. (Howse, McCormack, 2009 lk. 60).
Peale puusa-jala vöödet ja rindkere-õla piirkonda on põhiliseks seljaprobleemid, ehk
nimmelüli joondumine. Tantsijate probleemid seljaga saavad alguse tavaliselt valest keha
joondamisest. Rolli mängivad seejuures nii vaagna asetus, õlgade hoidmine ja isegi pea asetus,
annaabi.ee 
