Giuseppe Verdi (1813-1901) *Sündis Põhja-Itaalias Parma provintsis Busseto lähedal Le Roncole külas. I loomeperiood 1839-1849 Ooperid: "Oberto" "Kuningas üheks tunniks" "Nabucco" "Lombardlased" "Ernani" "Attila" "Macbeth" "Röövlid" "Legnano lahing" 1. Süzeed olid kaugest minevikust või teistelt maadelt, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega Austria ülemvõimu vastu. 2. Suur tähtsus kooridel 3. Vormilt numbriooperid 4. Bel canto kasutamine 5. Heroilised jooned, vähe psühholoogilisi peensusi 6. õnnetu armastuse teema 19 ooperit Esimene periood kõige rohkem mõjutatud Bellinist, Rossinist, Donizettist
Ta jätkas ooperite kirjutamist Venice'le ja Milan'ile järgnevate aastate jooksul, kuid vastuvõtt pärast edu teosega ,,Tancredi" oli mitterahuldav. http://www.youtube.com/watch?v=R0GIJGiT1t Rossini kõige kuulsam ooper, ,,Sevilla habemeajaja", lavastati 1816. aastal Roomas ning sai edukaks alles oma teisel esitusel. 1822 abiellus kuulsa ooperilaulja Isabella Colbraniga. 1823 Pariisi King's Theatre direktor sõlmis temaga lepingu, mis tegi Rossinist teatri muusikalise direktori ning sõlmitud lepingu eest saadud rahaga võis ta end terve pensioniea ära elatada. 1827. aastal suri Rossini ema 1845. aastal suri Rossini esimene naine ning järgmisel aastal abiellus ta Olympe Pélissier'iga(Judith and Holofernes) Rossini suri 1868. aastal kopsupõletikku, olles siis 76-aastane.
Itaalia-vallutus). See viib itaalia ,,pooltõsise" ooperi opera semiseria ehk melodramma semiserio kujunemisele. Mõju avaldub just süzeedes, mis sarnanevad pääsmisooperile, ning mis tingivad ka vastava muusika. Kõnedialoogide asemel on itaalia laval aga ikka retsitatiivid. Endiselt valitseb (alates barokist, täpsemalt umbes 1650) bel canto kauni meloodiaga virtuoosne laulustiil ja seda kuni 19. sajandi keskpaigani. 19. sajandi esimese poole itaalia tõsist ooperit (umbes alates Rossinist, eriti aga itaalia romantiline ooper Bellini, Donizetti, varane Verdi) ei nimetata enam opera seria'ks, vaid melodramma serio'ks. Secco-retsitatiivi asemele tuleb järk-järgult orkestrisaatega retsitatiiv (ent secco jääb edasi opera buffasse), Bellinil ja Donizettil ongi tõsises ooperis retsitatiivid ainult orkestrisaatega (recitativo accompagnato). Sellega kaasnevad olulised muutused stseeni ülesehituses: enne Recitativo ed aria (retsitatiiv ja aaria), nüüd rohkem
annaabi.ee 
