Eesti kultuuri ajalugu
Inimesed
kes siin õppisid, kandsid edasi infot siinse maa, inimeste ja sealhulgas ka eestlaste kohta.
EESTIKEELNE KIRJASÕNA
Esimest korda hakkas rootsi ajal levima eesti keelne kirjasõna. Sellele aitas kaasa ka trükikodade rajamine Tallinnasse ja Tartusse
gümnaasiumi ja ülikooli juurde. Kiriklikud käsiraamatud, eesti keele grammatika (õpikud), kooliõpikud, eesti keelse juhuluule teosed
jm. Vastne Testament Rossinihnius ja Virginius. Ühtse eesti keelse terviku eesti keelse piiblini ei jõutud.
Forselius võttis eesti keelse kirjapildi kirjutamise eeskujuks soome keele, mitte saksa keele. Hiljem võeti see ka omaks, kuigi enne oli
pikk vaidlus selle üle kumb õigem oleks.
Eesti keele grammatikad olid eesti keeles, kommentaarid muudes keeles, pigem olid need keeleraamatud eesti keele õppimiseks.
Ilmusid raamatud, kuidas paremini eesti keelt õppida.
Kooliõpikud lugemisoskuse võimalikult suur levik