Üldine teatriajalugu I sügis
Võisteldi omaval, väikeste armeede vahel,
metsloomadega. Sel ajal, st 1.sajandil eKr, jätkati komöödiate ja tragöödiate lavastamist, suure
muutuse tegi läbi näitlejatöö olemus see muutus. Näitleja tantsis ja laulis, asendas kõne ja
liikumise. Vaatajad käisid nautimas sisu vormi, mitte tehnilist külge. Rooma tehnilistelt ideaalsete
näitlejate töö hakkas mõjutama oraatorite kunsti. Cicero oli mures, arvas, et kõnekunst hukkub.
Cicero kasutas Roskio tuntud näitleja nõuandeid. Üks näitleja spetsialiseerunud kõnele, teine
pantomiimile laval kaks näitlejat. Sõna asendab rooma teatris zest, mõtte asendab esteetika, sisu
asendab vorm/tehnika. Näitlejast saab selline ülitehniline olend, kes tegelikult ei sarnanegi enam
teiste inimestega. Teda eraldab teistest inimestest tema professionalism inimene, kes kasvatatud
üles lava jaoks. Näitlejast saab omamoodi masin. Mingis mõttes kaotab oma inimliku loomuse. See
annaabi.ee 
