Eesti uusaeg
Kujunes välja stabiilne koolivõrk, üle eesti siis. Mindi
ka üle üldisele 3-aastasele koolikohustusele. Peamised õppeained olid emakeel, usuõpetus,
arvutamine ja laulmine. Sajandi tesel poole lisandus geograafia. Soovitatatvad ained olid
ajalugu ja vene keel (kuni venestusperioodi alguseni), lisaks võimlemine poistel ja käsitöö
tüdrukutel.
Õpetajad ja õpikud- talurahvakoolide õpetajate ettevalmistamine oli pikka aega
reguleerimata:vahel mingid pastorid tegid seda (Rosentpenter Pärnus ntks) ja neid oli veel
,aga riiklikult oli süsteemitu see asi. 1837 algas Eestimaal see asi normaalselt, kui avati
esimene Koolmeistrite seminar. Liivimaa kubermangus valakoolide ,petajaid valmistati ette
kihelkonnakoolides ja eraldis ellsied seminare pikka aega ei olnud (esimene tartus 1873).
1839 Liivimaa läti osas Volmaris rajati õppeasutus, mis oli möeldud köstrite ja
kihelkonnakoolide ettevalmistamisek, 10 aastat hiljem toodi see üle Valka.