Vene aeg
Kodanikuõigusi jagas raad. Balti erikord oli
tõkkeks V ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada maa kultuuri ja võimaldas sidemeid L-
Euroopaga, mis tagas kiirema arengu.
ROSENI DEKLORATSIOON
Tp otsisid õigust Peterburist. Venemaa mölder Jaan esitas keisrinnale kaebekirja.
Selgituse saamiseks tp olukorra üle pöördus riigivõim rüütelkondade poole. Liivimaa
maanõuniku parun Otto Fabian Rosen esitas 1739 seletuskirja, mis on ajalukku läinud
Roseni dekloratsiooni nime all.
Rosengi järgi oli siinne tp pärisori, keda mõisnik võis pärandada, vahetada ja müüa.
Mõisnikule kuulus ka tp maa ja vara. Maa kasutamiseks tuli teha tp mõisakoormisi, mille
suurus polnud piiratud. Kohtuvõim tp üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile.
Dekloratsiooni hakkas toetama ka riigivõim. NII kaotas talurahvas V võimu alla sattudes
kõik R ajal saadud kergendused ning langes õiguseta pärisorja seisusesse.
ASEHALDUSKORD
1775 alustatu uue asehalduskorra kehtestamist
annaabi.ee 
