Ta tappis Hamleti isa ja kavatses tappa süütu Hamleti. Kaasas oma afääri ka teisi tegelasi. Poloniusele ma ka eriti ei tunne kaasa, kuna ta ei saanud Hamletist aru, ta ei näinud kui hea inimene ta tegelikult on ja ei pidanud teda oma tütre vääriliseks. Ta läks pimesi Claudiuse plaanidega kaasa. Kahju ainult, et Hamlet tappis teda ära. Arvan, et Hamlet poleks pidanud nii mõtlematut tegu tegema, kuna kardina taga võis olla ükskõik kes, kasvõi Ophelia. Tunnen kaasa Rosencrantzile ja Guildensternile, kuna nad olid vaid oma kuninga teerid ja täitsid tema käske. Nad poleks pidanud niimoodi surma saama, minu arust oli see ülekohtune. Tunnen kaasa Horatiole, kuna tema kanda jäid rasked mälestused ja kohus pajatada teisele Hamletiga juhtunud lugu. Ma arvan, et see oli südamel kui lahendamata problem, kivi. Tema jäi ainukesena ellu, see pidi vist päris raske olema. Tunnen kaasa Laertesele, kuna ta sai ka eimillegi eest surma. Ta oleks võinud olla natukene
isand, kas te hoolitseksite näitlejate majutamise eest? Pidage meeles näitlejaid tuleb hästi kohelda, sest nemad on ajastu kokkuvõte ja lühikroonika. Parem pärast surma sõimusõnad hauakivil kui eluajal halb kuulsus näitlejate hulgas. POLONIUS: Mu prints, ma kohtlen neid nende teenete järgi. HAMLET: Jumalapärast, mees, palju paremini. Kui igaüht tema teenete järgi kohelda, kes siis pääseks piitsutusest? (Rosencrantzile ja Guildensternile) Mu kallid sõbrad, jätan teiega õhtuni hüvasti. Olete Helsingöris teretulnud. Rosencrantz ja Guildenstern lahkuvad. POLONIUS: (näitlejatele) Tulge, härrased. HAMLET: Minge temaga kaasa, sõbrad. Homme saame etendust näha. (ESIMESELE NÄITLEJALE) Kuule, vana sõber, kas te "Gonzago mõrva" saaksite mängida? TEINE NÄITLEJA: Jah, mu prints. HAMLET: Siis seda homme õhtul mängitegi