Roquentini maailma eripära
Esiteks sellepärast, et talle tundub,
et kui ta ruumi siseneb, siis talle tundub, et kõik inimesed vaatavad teda ja räägivad temast.
Samuti sellepärast, et ta ei mäleta oma minevikust mitte midagi. See piinab teda väga. Oma
mineviku mälestused ehitab ta üles tuginedes olevikule. Ainuke, mida ta oma minevikust
selgel mäleab, on tema eluarmasus Anny, keda ta pole juba kuus aastat näinud, kuna viimane
jättis ta maha. Taaskohtumine Anny'ga inspireeris teda sedavõrd, et Roquenin jõuab
järeldusele, et ta siiski eksisteerib.
Peale enda eksisteerimises kindel olemisele muutus Roquentini elu sedavõrd, et ta jõudis
järeldusele, et ka maailm eksiseerib ja ka muutub. Mõtleb tagasi minevikule: ta teab, et on
elanud, kuid ei mäleta sellest suurt midagi. Samuti hakkab ta tundma ennast hüljatuna
tundis, et inimesed on ta unustanud ja tal puudub koht maailmas. Et keegi teda mäletaks
otsustas ta kirjutada raamatu, mis asub teisel pool eksistentsi ei eksisteeriks
annaabi.ee 
