Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas
Släng on lähedane vabale kõnekeelele. Raske on piiri tõmmata küsimusele, mis on
üldkeelne ja rahvapärane ning mis võiks olla släng. Piiritõmbamise teeb raskeks see, et
sõnadel on erinevates olukordades erinev tähendus. Näiteks sõnad «eit» ja «mutt» on
üldkeelsed, rahvapärased ja levinud, aga kui me nimetame noort
tütarlast eideks või mutiks, on see släng. (6)
Släng väljendub väga mitmel moel nagu nt: hääldustes, lühendites, laenudes,
kujundlikes väljendites, roppudes sõnades, hüüdnimedes, sõna loomingutes,
terminilaadsetes nimetuses ja paljuski muus selletaolises. Väga vähe on olemas kirjutatud
slängi, enamus mõeldakse välja või tuletatakse kuskilt mujalt.
Ainus koht, kus kohtab slängi vähesel määral või peaaegu üldse mitte, on aja-ja
ilukirjandus. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et soovitakse säilitada eesti keele puhtust ja
normipärasust, mis tegelikult praegustes oludes on suhteliselt keeruline. Isikud, kes selle