Eesti rahvuspargid
Algul oli loodud
looduskaitsealana. Alates 2004. aastast kannab ta nime Matsalu rahvuspark. Matsalu
rahvuspark loodi lindude pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade, saarte, luhaniitude ja
suudmeala roostikke kaitseks. Rahvuspargi pindala on 48 610 hektarit. Matsalu on läbi aegade
olnud inimeste asuala. Praegugi vahelduvad loodusmaastikud väikeste küladega.
Traditsioonilise maakasutuse jätkamisega säilitatakse pärandkooslusi, elus hoitakse vanu
mitmekesised roovarumise- ja käsitöötraditsioone. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel,
& Ader, 2007)
Loodus
Kogu rahvuspargi ala on väga madal. Kõrgemad on vaid paekivist kõvikud ( Lisa 4 pilt 8),
Kirbla mägi ja Salevere Salumägi. Matsalu laht ja sellesse suubuv hargnev Kasari jõgi
8
moodustavad Eestis ainulaadse lehtersuudme. Rahvuspargi kõige silmatorkavamad elupaigad
on aga delta lääneosas ja Matsalu lahe idaosas kujunenud Eesti suurim roostik
annaabi.ee 
