kaubavahetus. 6. Sõda, kus vallutati maid eesmärgiga neid ristiusku pöörata.1198 Liivlaste vastu Riia all. Ei saavutatud eesmärki. Munk = piiskop. 7. Läti Henriku Kroonika. Autor oli kursis, kuna käis igalpool kaasas ja kirjutas selle üles. Aga hinnangutes oli ta subjektiivne, sest ta oli sakslaste teenistuses. Allikas on kirjutatud ladina keeles ja on tervikuna säilinud. 8. Rootsi kuninga üritus 1220 Eestis oma osa haarata. Kava: Rootslate tulek, Lääne-Eesti vallutamine ja Lihulasse oma meeste paigutamine, saarlased tulevad läänlastele appi, rootslaste tapmine / põgenemine. 9. Subj: Koostöö puudus. Ei suheldud. Ei tehtud naabritega koostööd. Mitu vastast korraga. Obj: Meeste vähesus, puudus sõjatehnika. 10. Lääne ordu <- Viljandi, Paide, Sakala ja hiljem Järvamaa. Tartu Piiskop <- Tartu. Saare- Lääne piiskopkond <- Läänemaa, saared. Eestimaa hertsogkond <- Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. 11
soovide saavutamiseks on nad nõus ka koos nende koostööd tegema. Mõisameeste üksuse oli esmalt formeerinud Ketler sõja alguses, kuid ketler ei suutnud neid mehi üleval pidada. Mõisamehed metsistuvad. 1560ndate alguses müisamehed rootsi tenistuses, 7a süja ajal aga rootslased neile enam palka ei maksa ja nad lähevad poola poole üe. 1565 aprillis õnnestub mõisameestel saada enda valdusesse Pärnu linn. Rootslased üriitavad Pärnut tagasi saada, kuid see neil ei õnnestu. Pärnu oli rootslate üheks oluliseimaks tugipunktiks Liivimaal, Linn läheb poolakate valdusess 10 a, siis vallutavad selle venelased. Poolakad teevad pärnust endale ise sõjalise tugipunkti. Mõisameeste igapäevane tegevus oli seotud rüüstamisega, sõda pidi iseenesest ennast toetama. Peale Pärnu langemist on mõisamehed liikunud edasi Tln alla, suvel rüüstasid tln lähiümbrust, ürit ka tln piirama hakata, kuid selleks polnud neil lihtsalt jõudu. Oodatakse Magnuse väge, kes kohale ei tulnud
annaabi.ee 
