Soome-ugri rahvakultuur
sajandi
esimesel poolel ning üldiseks muutunud alates 1880. aastatest. Assimilatsioonipoliitika kulminatsiooniks on peetud
1902. aastal vastu võetud seadust, mille kohaselt tohtis maad omada ainult Taani-Norra kodakondsusega, norra keelt
oskav ja seda igapäevaelus kasutav kodanik. 1905. aastal lõpetati Norras saamikeelne kooliharidus kaheks
aastakümneks.
20. sajandi alguseks jõudis ümberrahvustamine haripunkti ka Rootsis, kuigi seal rakendati karmimat poliitikat pigem
rootsisoomlaste kui saamide suhtes. Kuid saami keele õpetamist koolides vähendati sealgi, asudes saami lapsi õpetama
koos rootsi lastega.
Soomes 1925. aastal toimunud maade ümberjaotamise (nn. isojako) eel lõpetati 1924. aastal maamaksude ja
sealhulgas traditsioonilise nn lapi maksu kogumine saami külakogukondadelt, mis võimaldas jätta arvestamata saami
kogukondade traditsioonilise maaõigusega - sest nad ei tasunud makse. ,,Lapi maksu" kaotamise ja saamide