"rootsikeelsetelt" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

 s-tunnus eitava kõne minevikuvormides (ei peksetäs ‘ei pekstud’, ei visäs ‘ei visanud’),  lõputa da-tegevusnimi (harjuta ‘harjutada’, riöki ‘röökida’),  des-vormi tunnus -s (harjutas ‘harjutades’, riäkis ‘rääkides’). Läänemurre 9  Kõneldakse kogu Lääne-Eesti rannikul alates Noarootsi kunagistelt rootsikeelsetelt aladelt põhjas kuni Läti piirini lõuunas;  Hajuva tuumaga murre: väga vähesed jooned on omased ainult läänemurdele, tavalisem on, et need on laiemalt lääne-eestilised jooned, millele võib liituda mõni omapärane nüanss. Vähe kogu murdealale ühiseid erijooni; Ühisjooned  Tihedad kontaktid saarte murdega: o saartelt mandrile epenteetiline palatalisatsioon, nt taet ‘taat’; o mandrilt saartele ud-lõpuline mitmuse partitiiv, nt rattuD ‘rattaid’;