gaasimootori; 3 1882. a patenteeris Rudolf Diesel oma sisepõlemismootori; 1899.a töötas Trinkler välja vedelkütusel töötava mootori; 1902. a töötasid Gottlob Honold ja Robert Bosch välja kõrgepinge süütesüsteemi ja süüteküünla; 1912. a toodeti Deutzis esimene kütuse sissepritsimisega keeriskambermootor; 1957. a esitles Felix Wankel NSU-s oma esimest rootormootorit. [6], [7] 2. SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON Soojusmootor on masin, mis muundab pidevalt soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Soojusmootori töö aluseks on termodünaamiline ringprotsess. Soojusenergia mehaaniliseks tööks muundamise iseärasuste põhjal on võimalik eristada järgmisi soojusmootorite tüüpe: 1)kolbmootorid (kogu tööprotsess toimub mootori silindris);
suruõhuautode prototüübid katsetamisel ja neid on mitmel korral näidatud ka suurtel autonäitustel. Suruõhumootoriga linnaauto mahutab 5 inimest ja tema läbisõit ühe laadimisega ulatub kuni 200 km, seda sõltuvalt sõidureziimist. Maksimaalne kiirus on 110 km/h. Läbisõitu on võimalik lähitulevikus oluliselt suurendada, kuna uuemad süsinikfiibrist mahutid võimaldavad juba kuni 70 MPa rõhku. Austraalias on katsetatud ka suruõhuga töötavat rootormootorit. Testsõitudel on selline pneumorootormootor saavutanud 50 km/h kiiruse ning olnud efektiivsem kui tavalised akudel töötavad golfiautod. Üks teravamaid küsimusi, mis suruõhul töötava tehnika kasutamisega seostub, on ohutus. Mis juhtub avarii korral, kas 300 baarise survega paak võib plahvatada? Ohutuse näitlikustamiseks tuleb meeles pidada, et kasutatakse ju samalaadseid mahuteid ka vedelgaasil liikuvates bussides, kus surve all ei ole mitte