Suur põgenemine Eestist 1949
nõukogude võimude eest põgeneda. Ulatuslikum põgenemine Soome ja Rootsi oli alanud
1943.aastal , hoogustudes eriti 1944.aastal. Rootsi ja Saksa koostöös toodi esiteks Eestist
ära siinsed eestirootslased , kellega koos said lahkumisvõimaluse ka paljud eestlased. Seda
tegevust võis nimetada sakslastega kooskõlastatud evakueerimiseks , ent üldjuhul põgeneti
Rootsi Saksa okupatsioonivõimude teadmata.
Põgenemise korraldamisel osales Franklin Delon Roosverti asutatud War Refugee Board ,
mille esindajaks Stocholmis oli Ivar Olsen. Ta organiseeris Stocholmis
evakueerimiskommiteed eestlaste , lätlaste ja leedulaste minematoimetamiseks.
Eesti taasvallutamisele vene võimude poolt kaasus kümnete tuhandete pagemine välismaale -
ükskõik mis hinna eest ja peaaegu võiks ütelda ükskõik kuhu. Põhjus selliseks
masspõgenemiseks oli väga lihtne.
Vene võimu esimesel aastal Eestis, 1940-1941, oli inimesi tuhandete viisi arretee ritud ja