Matsalu laht ja selle ümbrus
Hallhanesid
pesitseb siin umbes 220 paari (Miilmets, 1981). Haned ja kühmnokkluiged mõjutavad
lindudest enim roostiku struktuuri lõhkudes pilliroogu (Kumari, 1985). Suurte kolooniatena
pesitseb siin naerukajakas. Arvukalt on vesikanu ja partlasi. Tihedamassse roostikuossa hoiab
hüüp. Nimetamata ei saa jätta ka loo-loorkulli, sageli võib kohata toiduotsingul viibivat
merikotkast. Üldse pesitseb roostikus rohkem kui 8000 paari linde (Miilmets, 1981). Talvel
käib roostukus väikelindudele jahti pidamas euroopa väikseim kakuline, värbkakk (Kumari,
1985)
Imetajatest on roostikes arvukamad närilised, suurematest loomadest on pidev külaline
metssiga. Metssiga otsib kaldalähedastes roostikes taimejuuri, putukaid ja tigusid. Roostikud
on metssigade meelispaik sest siin on inimese häiriv mõju väike (Haberman, 2003).
Kiskjatest on tähtsamad kärp, mink, rebane ja kährikkoer, kelle toidubaas roostikus sõltub