Pärandkoosluste loomastik
peamiselt toitumiseks. Uue, Eestis hästi kodunenud võõrliigina leiab rannikult ja
rannikuveekogudest toitu mink. Pisiimetajatest võivad rannaniidud elupaigana sobida
mügrile.
Linnuloenduste aeg on kõige arvukamalt kohatud metskitse ja halljänest ning enamasti ka
põtra. Kõikjalt on leitud metssigade jälgi, harva on nähtud ka rebast. Halljänes eelistab
kadastikulisi ja põõsarikkamaid niite, põdrad seevastu metsadele ja roostikele lähemaid
alasid.
(Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255)
Halljänes (Lepus europaeus)
Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja
eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on
pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad
teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba.