merevee mõjul tekkida korrosiooni kahjustusi ,mis vähendavad võlli vastupidavust mehaanilistele koormustele. Sõuvõll valmistatakse kõrgendatud kvaliteediga süsinikterasest. Korrosioonikindluse suurendamiseks on sõuvõlli laagritappide kohad ja mõnikord sõuvõll kogu täävtoru ulatuses kaetud võlli peale pressitud pronks- või roostevaba hülsiga. Peale korrosioonikindluse vähendab pronkshülss ka kadusid hõõrdele. Võllitapid võivad olla ka üle keevitatud roostevabaterasega ja peale keevitust mõõtu treitud.. Laagrite kaela vahelised mereveega kokkupuutuvad võlliosad , kaetakse vett mitteläbilaskva sünteetilisest ainest kaitsekihiga nagu epoksüüdvaik armeeritud klaasriidega jne.. Babiitlaagrite korral ja laagrite õliga määrimisel korrosioonivastase hülsi vajadust ei ole. Konstruktsioonilt võivad sõuvõllid olla äärikuga või ilma äärikuta. Äärikuga sõuvõllid paigaldatakse läbi täävitoru seestpoolt , ilma äärikuta sõukruvid väljastpoolt
paigutada toru, millest õli juhitakse sõukruvi rummu servomootori kolvile. 74 Ahtripoolses otsas on flants sõukruvi kinnitamiseks võllile poltidega. Flantsil on veel neli sõrme, mis lähevad rummu sisse, et võllilt jõud kruvile edasi anda. Poldid peavad olema kinni tõmmatud kindla jõuga. Poldid on veel tihendatud ning fikseeritud punktkeevitusega. Sõuvõlli see osa, mis on merevees, on kaetud roostevabaterasega, võlli vööripoolne osa on töödeldud SKF ühenduseks. See koosneb sisemisest ja välimisest hülsist. Pealmine hülss on sisemisele peale surutud hüdrauliliselt. Enne ühenduse mahavõtmist tuleb sealt rõhk välja lasta ja siis võib võlli ühenduskohalt maha libistada. Tugivõll on üks osa reduktorist. Ahtripoolne osa on SKF ühenduseks töödeldud. Vööripoolses otsas on flants, et võll ühendada õlijaotuskastiga. 75