Haanja Looduspark
Devoni kivimite paksus võib kohati ulatuda 500
meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Geoloogid jagavad
devoni kivimid mitmeks lademeks. Hinni kanjoni liivakivid kuuluvad Gauja
lademe alumise osa - Sietini kihistiku koosseisu. Tegu on selle lademe osa ühe
parima paljandiga Eestis. Sälkoru järskudel veerudel paljandub ligi 200 meetri
ulatuses 5 - 6 meetri kõrguste püstiste seinte või pankadena valge või mitut tooni
kollakas põimkihiline liivakivi. Rohketele roostepruunidele liivakivikihtidele on
värvi andnud raua oksüdeerumine kvartsiterakeste ümber. Liivakiviseintes on
jälgi ka looduse loomingust. Kanjoni põhjas on näha mitmeid vee poolt tekitatud
uurdeid, on ka väikene allikakoobas. Puuliikidest kasvavad siin kased, kuused,
haavad, vahtrad. Taimestik on lopsakas. Aeg-ajalt võib kanjonisse eksida
ringiuitav rebane, metskits või jänes. Kanjon on sobilik elukeskkond paljudele
närilistele.
Suur Munamägi ja vaatetorn.
annaabi.ee 
