Nõmm-liivatee rahvapärased nimetused lähtuvad esiteks kasvukohast: liivakad, meretee, nõmmehain jne. Teise rühma moodustavad ravitoimingutega seotud taimenimed nagu jooksvarohud, nõrgatee, rabanduse rohi, rägarohud jne. Et nõmm-liivateed kasutati ka maagilistel eesmärkidel, siis kutsutakse teda ka kaetisrohuks, kurjasilmarohuks, jumalaema rohuks, suitsetamisrohuks jt. Neljanda kogumi moodustavad rahvapärandis taime välimust peegeldavad nimetused nagu roosipuna, põllupuna, viinapuna, mesilaselill jne. Kõige vähem on rahvasuus aga neid nimetusi, millel on seos õitsemise algusajaga nagu jaanipuna, jaanilill. Meie esivanematel leidiski nõmm-liivatee tihti kasutust just maagilistel eesmärkidel. Mitmel pool usuti, et taime oksakese kandmine juustes muudab naisterahva vastassoole ahvatlevaks. Nõmm-liivatee keeduse sissejootmine vabastas uskumuste kohaselt needusest nii loomi kui inimesi. Hoopis rohkem kasutati maagilistes rituaalides
annaabi.ee 
