· "Mind mõte vaevab murega ", "Ma olen madjar", "Vabadus, armastus", · 1848. vabavärsiline poeem "Apostel" TÄHTSUS · Tõi luulesse rahvaliku teema , mahlaka rahvalauliku kõnepruugi ja rütmi, kire ja avastuse. · Õhutas Ungari rahvast vabaduse eest võitlema . · Petöfi "luuletaja " sünonüüm · Luuletused tõlgitud 50 keelde LUULE ANALÜÜS Katkend "Sangar Janos" /- - -/ "Iluska, mu kallis, oled kaunis nagu roosinupp! Sind jumal ikka õnnistagu. Kui sa kuiva kõrt näed, kõrt, mis tormis hulgub, siis su hulkuv hallim sulle meelde tulgu! " "Jancsi, minu hing kui pead, siis teele mine. Olgu jumal ikka sulle armuline. Kui näed närtsind lille visatuna teele, siis su närtsiv armsam tulgu sulle meelde." Läksid lahku nii kui sügislehed puu pealt. Süda puhus üle kõle sügisyuul sealt. Kukkus neiu silmist pisaraid kui rabin, Jancs neid pühkis laia särgikäise abil.
Kui kleit oli muud värvi, siis pidi kas mantel või selle peal või vähemalt väljaulatuv alusseelik olema violetne või purpurpunane. 4. Meikimine Kõige järsem muutus keskaja naiste meikimistavades puudutas kulme. 13. sajandi õrnema soo esindajad soovisid näidata oma kulme tegelikust heledamate ja õhematena. Mõnikord raseeriti kulmud lausa täiesti ära! Keskaja üheks ihaluseks olid ka täidlased huuled. Suu pidi olema punane nagu roosinupp. Selleks tuli seda määrida meega. Kael pikk ja peenike nagu luigel. Pika kaela saavutamiseks ei tohtinud kukal olla juuste varjatud. Nii tundus kael kohe pikem. Ka naise käed pidid olema saledad. Jume pidi olema kahvatu, kuid mitte haiglane ehk põsed pidid olema ikka roosakad. Kahvatu jume saavutamiseks joodi äädikat ja söödi tuhka. Punaste põskede nimel tuli juua punast veini. Neidude hulgas olid väga levinud ka salenemisvahendid. Nõtke figuuri
Kaasa toodi peale aiakujunduslike võtete (ristikäigud, metallist kunstpuud) ka taimi. Keskaegsest ilukirjandusest tuleb tähtsamana mainida nn Roosiromaani, Roman de la Rose (Guillaume de Lorris), allegoorilist poeemi, mis sündis 1230.-1270. aastate paiku. Selles kirjeldatakse paljusid aedu, mis andsid pildi euroopa aiakujunduse ideaalist keskajal. Raamat kirjeldab ühe noormehe unenägu imeilusast aiast, kus teda tabab Amori nool ja ta armub jäägitult ühte roosinuppu. Roosinupp sümboliseerib loomulikult noort tütarlast. Aed ise on nelinurkne, kõrgete müüride taga. Palju eksootilisi puid: granaatõun, kreeka pähkel, mandel, virsik, aga ka tavalisemad viljapuud, isegi pihlakad ja pooppuud. Veel ka metsapuid - tamm, pöök, jalakas, vaher, mänd, aga ka küpress, loorber ja oliivipuu. Siin on loomi - hirvi, oravaid, küülikuid, ja linde. Selgeid allikaid, kus pole ei vetikaid ega konni. Pehme roheline muru. Ja lõputult palju õitsevaid ja lõhnavaid lilli
annaabi.ee 
