Gootika - perioodid
kogu koori idakülje, ning külgkabelites paiknevad kõrvalaltarid.
Mõnikord suleti koor, kui eriliselt püha paik tavalise uskliku jaoks
letneriga- koorivõrendiga või terve ehisseinaga. Väga sageli oli koori
erilist seisust rõhutatud lihtsamalt- triumfikaare alla rõhttalale
(trabesèle) paigutati suur krutsifiks, nn. triumfikrutsifiks. Oluline on
kirikus ka läänesein, mida katedraalis ehtis ideaalne vorm- roosiaken,
vaikimise ja eraldatuse sümbol. Roosiaknasse paistis õhtumissa-
vespri- ajal õhtupäike. Kirikuhoone külgseinte ikonograafiline sisu
kajastas tavaliselt ida ja lääneseina- Kristuse ja jumal-Isa sõnumi
vahendajaid apostleid ja prohveteid. Lääneseinal võis näha stseeni
trooniva Kristusega peainglite keskel või viimse kohtupäeva stseeni.
Eelkõige oli ilmaliku- profaanarhitektuuri areng seotud üha kiiremini
kasvavate linnadega. Gootiaegsete linnade kasvu tempot
iseloomustavad arvud: saksamaal XI saj eksisteerinud 200 linna