Inglismaa, USA, Venemaa ja Eesti rahvuslik ärkamine
reservaaatidesse. See viis sõdadeni indiaanlaste ja uusasukate vahel. Kiire linnastumise
tagajärjel olid 19. sajandi lõpuks saanud miljonilinnadeks New York, Chigago ja Philidelphia.
Linnastumine tõi kaasa hulga probleeme: korterikitsikus, töötingimuste halvenemine, vaesus
jne. Lõuna ühiskonda iseloomustas valgete ja mustade vaheline vastasseis ja rassiline
vägivald. Ulatuslikke reforme viis ellu 1901. aastal presidendiks saanud Theodore
Roosewelti, kes tõhustas järelvalvet trustide ning raudteede üle ja tegutses tulemuslikult
loodusvarade kaitsmisel. Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks 19. sajandi teisel poolel oli
ülemvõimu kehtestamine. USA jaoks oli tähtis kanali ehitamine Atlandi ja Vaikse ookeani
vahel läbi Panama maakitsuse. Kanal ehitati eelkõige sõjalistel põhjustel.
Kodusõda-
Kodusõda toimus Ameerika Osariikide konföderatsiooni ning Ameerika Ühendriikide vahel.